Archives

Standard

FCI – Standard nr. 101 /17.04.2015/ ET

PRANTSUSE BULDOG (FRENCH BULLDOG/ BOULEDOGUE FRANCAIS)

Tõlge: Tõlkinud Ian Nicholson /FR/. Toimetanud Renée Sporre-Willes, Raymond Triquet ja Claude Guintard.

Päritolu: Prantsusmaa

Kehtiva originaalstandardi avaldamise aeg:
03.11.2014

Kasutus: seltsi- ja valvekoer

FCI klassifikatsioon:

Rühm 9
Seltsi ja kääbuskoerad

Alarühm 11 Kääbusmolossid

Töökatseteta

Lühiülevaade tõu ajaloost:
Sarnaselt kõikide teiste mastifitega pärineb prantsuse buldog ilmselt Epüürose ja Rooma Keisririigi molossidest ning on Suurbritannia buldogi, alanite (keskaegne hõim), mastifite ja Prantsusmaa väikeste mastifite sugulane. Tänapäeval tuntud buldog on 1880-ndatel aastatel Pariisis tegutsenud innukate aretajate poolt teostatud erinevate ristandite tulemus. Sel perioodil oli buldog Pariisi turukauplejate, lihunike ja voorimeeste hulgas levinud koer, ent üsna pea võitis ta oma erilise välimuse ja iseloomuga ka Pariisi kõrgema seltskonna ja kunstnike ringkondade soosingu. Tõug muutus kiiresti väga populaarseks. Esimene tõuklubi asutati 1880. aastal Pariisis. Esimesed sissekanded tõuraamatusse pärinevad 1885. aastast ja esimene standard kinnitati 1898. aastal, mil Prantsusmaa Kennelliit tunnustas prantsuse buldogi eraldiseisva tõuna. Esimest korda näidati tõugu näitusel aastal 1887. Standardit muudeti aastatel 1931-1932 ning aastal 1948. 1986. aastal töötas selle ümber H.F. Reant koostöös R. Triquet’ga (FCI avaldas selle 1987). 1994. aastal täiendas standardit Violette Guillon (FCI avaldas standardi 1995). Viimati muudeti standardit 2012. aastal Prantsuse Buldogi Klubi komitee poolt.

ÜLDMULJE: Tüübilt on prantsuse buldog kääbusmoloss. Kuigi kasvult väike, on tegemist jõulise koeraga. Lühike, jässakas, kompaktne kõikides proportsioonides. Sileda karva, nösunina, kikkis kõrvade ning sünnipäraselt lühikese sabaga koer. Peab jätma aktiivse ja aruka koera mulje, olema lihaseline, kompaktse kehaehituse ja tugeva luustikuga. Ükski omadus ei tohi teistega võrreldes olla liialdatud, mis võib rikkuda koera üldiselt harmoonilist välimust ja liikumist.

Tähtsad proportsioonid: Kere pikkus mõõdetuna õlanukist istmikunukini ületab pisut turja kõrguse.
Koonu pikkus on umbes 1/6 pea kogupikkusest.

Käitumine/iseloom: Seltskondlik, elav, mänguhimuline, tugeva omanikutundega ja innukas seltsikoer.
PEA: Pea peab olema tugev, lai ja kandiline. Peanahk moodustab sümmeetrilised voldid ja kurrud, mis ei tohi olla liialdatud.

Koljupiirkond:

Kolju:
Kolju on lai, kõrvade vahelt peaaegu lame, otsmik kumer. Kulmukaared on selgelt märgatavad ning neid eraldab silmadevaheline sügav vagu. Vagu ei tohi ulatuda laubale. Kuklakühm on peaaegu märkamatu.
Üleminek laubalt koonule: rõhutatud.

Näopiirkond:
Buldogile on iseloomulik lühike ülalõua- ja ninapiirkond ning ninapeegli kerge kuni mõõdukas kalle tahapoole. Nina on kergelt ülespoole suunatud (“nösunina”).

Nina: Must, lai, ülespoole pööratud, sümmeetriliste ja hästi avatud ninasõõrmetega, mis on tahapoole kaldu. Ninasõõrmete ja ülespoole pööratud nina suund peab siiski võimaldama normaalset hingamist.

Koon:
Väga lühike, lai, kontsentriliste sümmeetriliste voltidega.

Mokad:
Paksud, pisut lõdvad ja mustad. Ülamokk ühineb alumisega uuesti viimase keskel, kattes täielikult hambad. Ülamoka profiil on laskuv ja ümar. Keel ei tohi kunagi välja paista, kui koer ei ole parasjagu erutatud.

Lõuad/ hambad: Laiad ja jõulised. Alalõug ulatub ülalõuast ettepoole ning on suunaga ülespoole. Alumiste lõikehammaste kaar on ümar. Lõua puhul ei tohi olla märgata lateraalselt kõrvalekallet ega väänet. Üla- ja alalõuas olevate lõikehammaste paigutust ei tohi rangelt piirata. Oluline on see, et üla- ja alahuul kataks sulgudes täielikult kõik hambad. Alumised lõikehambad asuvad ülemistest eespool. Piisavalt hästi arenenud lõikehambad ja kihvad. Soovitav on täishambumus.

Põsed: hästi arenenud.

Silmad: Selgelt nähtavad ja elava pilguga silmad. Madala asetusega, ninast ja kõrvadest üsna kaugel. Värvuselt tumedad, üsna suured, ümarad. Kui koer vaatab otse ette, ei tohi silmavalged olla näha. Silmalaugude ääred peavad olema mustad.

Kõrvad: Keskmise suurusega, laia tüvega ja ümara tipuga. Kõrge asetusega, ent mitte liiga lähestikku, kantakse kikkis. Kõrva avaus on suunaga ettepoole. Nahk peab olema õrn ja puudutades pehme.

KAEL: Lühike, jõuline, kergelt kaarduv, ilma lõdva rippuva nahata, õlgade suunas laienev.

KERE:

Ülajoon: Tõuseb kindlalt, ent mitte liialdatult, suunaga turjast nimme poole. Selline kehaehitus – mida nimetatakse ka karpkalaseljaks (roach back) – on tõule väga iseloomulik.

Selg:
Lai ja lihaseline, tugev ja mitte lõtv.

Nimme(lanne)
: Lühike, lai ja kumer.

Laudjas: Hästi langev.

Rind:Silindrikujuline ja sügav (ulatub pisut küünarliigestest madalamale). Väga hästi kaardunud roided, nn “tünnikujulised”. Eesrind on lai ja eestvaates kandilise kujuga.

Alajoon ja kubemelohk: Üles tõmmatud, ent mitte liialt.

SABA: Sünnipäraselt lühike, ideaalis piisavalt pikk, et katta anus. Madala asetusega, üsna sirge, sabajuur on jäme ning otsa suunas läheb saba peenemaks.
Keerdus
, sõlmeline, murtud või suhteliselt pikk kannaliigestest mitte madalamale ulatuv saba on lubatud. Saba kantakse madalal. Isegi liikumisel ei tohi saba tõusta horisontaalist kõrgemale.

JÄSEMED:

Esijäsemed:

Üldmulje: Esijäsemed on püstised (ja sirged) nii profiilis kui eestvaates.

Õlad: Peavad olema hästi tahapoole suunatud.

Õlavarred: Lühikesed, jämedad, lihaselised, kergelt kaarduvad.

Küünarliigesed:Kerele lähestikku asetsevad.

Küünarvarred: Lühikesed, laiad ja lihaselised.

Randmeliigesed (randmed): Massiivsed ja lühikesed.

Kämblaliigesed: Lühikesed ja küljelt vaadatuna kergelt kaldus.

Esikäpad: Ümarad, kompaktsed, väikesed, nn “kassikäpad”, mis on kergelt väljapoole pööratud. Varbad on lähestikku asetsevad, küüned lühikesed, paksud ja mustad.

Tagajäsemed:

Üldmulje: Tagajalad on tugevad ja lihaselised, esijalgadest pisut pikemad, seetõttu on tagaosa pisut kõrgem. Jalad on püstised nii küljelt kui tagant vaadates.

Reied: Hästi lihaselised, tugevad.

Kannaliigesed: Üsna madala asetusega, ei ole liiga nurgistunud ega ka liiga sirged.

Pöiad: massiivsed.


Pöialiigesed: Lühikesed.

Tagakäpad: Ümarad, kompaktsed, ei ole sisse- ega väljapoole pööratud.

KÕNNAK/ LIIKUMINE:

Nii külg- kui eestvaates liiguvad jäsemed kere keskteljega paralleelselt. Liikumine on vaba, jõuline ja sujuv.

NAHK:

Pingul.

KARVKATE:

Karv:
Karv on sile, liibuv, läikiv ja pehme. Aluskarv puudub.

Värvus:
kollakaspruun (fawn), vöötidega (brindle) või ilma, valgete tähnidega või ilma.

Värviline karvkate:

Vöödiline (brindle): Kollakaspruun (fawn) karv mõõdukas koguses tumedate põikisuunas jooksvate vöötidega, mis loob tiigrisarnase mulje. Tugevalt vöödiline muster ei tohi katta liialt kollakaspruuni põhivärvust. Must mask on lubatud. Mõõdukas koguses valgeid laike on lubatud.

Kollakaspruun (fawn): Ühevärviline karvkate, heledast kollakaspruunist tumedani, küljed võivad mõnikord olla heledamat tooni. Must mask ei ole kohustuslik, ent eelistatud on maskiga isendid. Mõnikord võib esineda vähesel määral valgeid laike.

Valgete laikudega karvkate:

Vöödiline (brindle) mõõdukate või arvukate valgete laikudega: Niinimetatud “kirju”. Laigud on korrapäraselt jaotunud tervel kerel. Mõned laigud nahal on lubatud.

Kollakaspruun (fawn) mõõdukate või arvukate valgete laikudega: Niinimetatud “kollakaspruun ja valge”. Laigud on korrapäraselt jaotunud tervel kerel. Mõned laigud nahal on lubatud. Nina on kõikide karvkatte värvuste puhul alati must, mitte kunagi pruun või sinine. Üleni valgete koerte puhul on mustad lauääred ja nina lubatud, ent mitte aretuses soositud, kuna see kätkeb endast kurtuse riski.

SUURUS JA KAAL:

Turja kõrgus:
Isased: 27-35 cm.

Emased: 24-32 cm.

Lubatud kõikumine on +/- 1 cm.

Kaal:
Isased: 9-14 kg.

Emased: 8-13 kg.

Muus osas tüüpiliste tõuomadustega isendite puhul on lubatud kaalu kõikumine +500 g.

VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervisele ja heaolule.

  • Valge, tugevalt mustavöödiline karvkate.
  • Kollakaspruun/valge punaste tähnidega karvkate.
  • Kollakaspruuni karvkatte puhul selgroogu mööda kulgev sügavmust triip.
  • Vöödilistel ja kollakaspruunidel koertel valged põlvikud.
  • Heledad küüned.

TÕSISED VEAD:

  • Liigtüüpilised, liialdatud tõuomadused.
  • Liiga pikk või liiga lühike koon.
  • Suletud suuga nähtaval olev keel.
  • Heledad silmad (kullisilmad).
  • Turjast nimmeni kulgev horisontaalne ülajoon.
  • Liigne depigmentatsioon mokkadel, ninapeeglil, silmalaugudel, mis ei tohiks kunagi olla täielikult depigmenteerunud.
  • Tanghambumus.

DISKFALITSEERIVAD VEAD:

  • Agressiivsus või liigne argus.
  • Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
  • Tüübi puudulikkus: puudulikult arenenud etnilised omadused, mille tõttu koer erineb teistest sama tõugu koertest.
  • Täiesti suletud ninasõõrmed.
  • Väändunud või küljele viltune lõug, mille tulemusena on keel kogu aeg nähtaval.
  • Alumised lõikehambad jäävad ülemiste lõikehammaste taha.
  • Suletud suuga nähtaval olevad kihvad.
  • Erinevat värvi silmad (kõõrdsilmad).
  • Muud värvi nina kui must.
  • Mitte kikkis kõrvad.
  • Sabatus või sissekasvanud saba.
  • Lisavarbad tagakäppadel.
  • Tagurpidi kand.
  • Pikk, traatjas või villataoline karv.
  • Standardis kirjeldatust erinev karvkatte värvus, näiteks must, must kollakaspruunide (fawn) märgistega ning kõik musta varjundid valgete laikudega või ilma.
  • Standardis kehtestatust erinev suurus ja kaal.
  • Hingamisraskused.
  • Kurtus.

NB!:

  • Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja
    täielikult munandikotti laskunud munandit.
  • Aretuseks tohib kasutada ainult funktsionaalselt ja kliiniliselt terveid koeri, kellel on tõule iseloomulik kehaehitus.

* Viimased muudatused on märgitud rasvases kirjas.

Link Standardi originaalile : http://www.fci.be/en/nomenclature/FRENCH-BULLDOG-101.html
Prantsuse buldogi värvid : https://issuu.com/jakkob/docs/french_bulldog__coat_colours_fb0ead8f2c0f7d